Kui suur on Teie abihoone?
Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on ühe- ja kahe korteriga elamu teenindamiseks vajaliku hoone (abihoone) püstitamisel:
- ehitisealune pind kuni 20 m² ja kõrgus kuni 5 m: menetlust ei ole vaja,
- 20–60 m² ja kuni 5 m kõrge: ehitusteatis ja ehitusprojekt,
- kuni 60 m² ja üle 5 m kõrge: ehitusluba,
- üle 60 m²: ehitusluba.
Seaduse lugemise näide: 20,0 m² ja kuni 5 m kõrge hoone ei vaja teatist, 20,1 m² hoone kuulub juba järgmisse rühma. Kui abihoone ei teeni elamut, näiteks kinnistul ei ole elamut, kehtivad mitteelamu read. Siis vajab üle 5 m kõrge või üle 60 m² hoone püstitamise järel kasutusluba (lisa 2).
Kuidas ehitisealune pind mõõdetakse?
Ehitisealune pind on hoone projektsioon horisontaaltasapinnal. Selle sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža ja varikatuse projektsioon. Arvesse ei võeta terrassi, kuni ühe meetri laiust räästast ega liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust. Garaaži või sauna varikatus võib seega viia hoone üle 20 m² piiri.
Kasutuselevõtt: kasutusteatis
Pärast ehitamist esitatakse üle 20 m² või üle 5 m kõrge elamu abihoone kohta kasutusteatis (lisa 2). Kasutusluba ei ole elamu abihoonele alates 1. augustist 2026 tabeli järgi vaja. Omavalitsus võib kasutusteatist täiendavalt kontrollida, siis lähtutakse kasutusloa menetluse tähtajast ja keeldumise alustest. Kasutusteatise eest riigilõivu ei ole. Ehitusloa korral on riigilõiv elamu abihoonele 150 eurot.
Millal abihoone ehitati?
- Enne 22. juulit 1995. Selle õigusliku aluse olemasolu eeldatakse, välja arvatud kinnistusraamatusse kandmata maal. Vajaduse korral kantakse hoone registrisse andmete esitamise teatisega.
- Enne 1. juulit 2015. Hoonele võib anda loa või lugeda selle teavitatuks ehitusseadustiku lisade järgi. Kui ehitusprojekti ei ole, tehakse ehitise audit, mis asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti.
- Alates 1. juulist 2015. Erisusi ei ole. Vaja on tegeliku hoone järgi ehitusprojekti ja ehitusteatist või ehitusluba, seejärel kasutusteatist. Kas tagantjärele menetlus on võimalik, otsustab omavalitsus. Täpsemalt vt omavoliline ehitis.
Kust alustada?
- Mõõtke või laske mõõta hoone ehitisealune pind koos varikatusega ja kõrgus.
- Selgitage välja ehitamise aeg ja koguge tõendid (fotod, ortofotod, dokumendid).
- Vaadake ehitisregistrist, kas hoone on seal kirjas.
- Seejärel tuleb vajadusel mõõdistusprojekt (kõrvalhoone alates 500 €), teatis või luba.
Kirjaliku vastuse, mida Teie abihoone vajab, annab seadustamise tee eelhinnang, hind 300 €.
Korduma kippuvad küsimused
Kas saun vajab ehitusluba?
Sõltub suurusest ja kõrgusest. Elamu juurde kuuluva sauna püstitamiseks ei ole kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone puhul vaja midagi. 20–60 m² ja kuni 5 m kõrge sauna jaoks on vaja ehitusteatist ja ehitusprojekti. Üle 5 m kõrge või üle 60 m² sauna jaoks on vaja ehitusluba.
Kas 20 m² kuur vajab ehitusteatist?
Täpselt 20,0 m² ja kuni 5 m kõrge hoone ei vaja teatist. Seaduse näite järgi kuulub juba 20,1 m² hoone järgmisse rühma, kus on vaja ehitusteatist ja ehitusprojekti. Seepärast on oluline mõõta ehitisealune pind õigesti.
Kas garaaži varikatus läheb pinna sisse?
Üldjuhul jah. Hoone juurde kuuluva varikatuse projektsioon loetakse ehitisealuse pinna sisse. Arvesse ei võeta liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, terrassi ega kuni ühe meetri laiust räästast.
Kas abihoone vajab kasutusluba?
Ühe- ja kahe korteriga elamu abihoone kohta on alates 1. augustist 2026 ehitusseadustiku lisas 2 kasutusteatis, kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge hoone kohta ei ole midagi vaja. Omavalitsus võib kasutusteatist täiendavalt kontrollida, siis lähtutakse kasutusloa menetluse tähtajast ja keeldumise alustest.
Mis maksab ilma loata sauna seadustamine?
Riigilõiv on ehitusloa korral elamu abihoonele 150 eurot, kasutusteatise eest lõivu ei ole. Kõrvalhoone mõõdistusprojekt alates 500 eurot. Täpse hinna ütleme pärast seda, kui teame hoone suurust, ehitusaega ja olemasolevaid dokumente.
Kogu töö teeb diplomeeritud ehitusinsener ise, ilma vahendajata
Mõõdistuse, ehitise auditi ja dokumendid teeb ja allkirjastab diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. Tööd vahendajale ei anta.
- Projekteerimise majandustegevusteade EEP003034 (majandustegevuse register)
- Ehitise auditi majandustegevusteade EEK001274 (majandustegevuse register)
- Raiko Palm, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (kutsetunnistus nr 175366)
- Ragnar Palm, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (kutsetunnistus nr 241845)
Allikad ja õiguslik alus
- Ehitusseadustiku lisa 1 - elamu ja selle abihoone püstitamine: kuni 20 m² puudub, 20–60 m² ehitusteatis ja ehitusprojekt, muu ehitusluba (RT I, 11.07.2026, 33)
- Ehitusseadustiku lisa 2 - elamu ja selle abihoone kasutusteatis (RT I, 11.07.2026, 33)
- Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 - ehitisealune pind, varikatus ja räästas (RT I, 21.07.2026, 7)
- EhS ja PlanS rakendamise seadus § 28 lg 1, 1¹ ja 6 - enne 01.07.2015 ja enne 22.07.1995 ehitatud ehitis, audit ehitusprojekti asemel (RT I, 11.07.2026, 104)
- Riigilõivuseadus § 331¹ lg 1 ja 4 - elamu abihoone ehitusloa riigilõiv 150 eurot (RT I, 11.07.2026, 166)
Kirjeldage oma abihoonet
Vastame ühe tööpäeva jooksul: mida on vaja teha, kui kaua see võtab ja mis see maksab.